Ma olen viimasel ajal palju mõelnud keelele ja kommunikatsioonile. Olen mõistnud, et ma kogen end ümbritsevat keskkonda ja inimesi teistsuguselt. Harva leian mõttekaaslasi.

Ma tunnen, et minu sees on nii palju kogetut, nähtut ja tunnetatut edasi kommunikeerida, aga ma ei leia selle jaoks sobivat keelt. Küsin ka endalt, et kas see, mida ma näen üldse vajab kommunikeerimist!?

Arvukaid kordi olen seisnud kõrge seina ees sooviga ennast kirjalikult väljendada. Tunnen end kohmetuna. Ma ei leia sõnu, ma ei leia väljendusviisi.

Ometi on kirjutamine suur osa minu elust juba aastast 2012, mil alustasin omas intiimsuses igapäevaselt kõige dokumenteerimist, mida kogen, näen ja tunnen. Ma vajasin tööriista, mis aitaks mul enda emotsioonidega toime tulla.

Ma proovin meenutada hetki, mil sõnad on voolanud minust välja kergusega. Need on hetked kui ma tunnen sügavat inspiratsiooni kellegi loomingust või kui minu sõnu kannab armastus selle kellegi vastu. See väljendus voolab justkui teiselt otse minusse ja aitab mul näha ja mõista ennast veel selgemalt selle kõige keskel.

Astroloogiliselt on minu Chiron Lõvi märgis asetusega 9ndas majas. Chiron Lõvis 9. majas osutab sügavale spirituaalsele haavale, mis väljendub loomingulise ja autentse eneseväljenduse takistustes.

See tähendab, et minu hinge eneseteadlikkus ja individuaalne väljendusviis on mingil moel olnud piiratud või haavatud. Kuna 9. maja esindab hingelist ülesannet selles elus, on minu teekond tihedalt seotud just nende haavade tervendamisega.

Ma olen valinud õppida läbi isikliku loova väljenduse haavade, mis võivad avalduda olukorrades, kus pean end näitama või väljendama. See asetus annab mulle võimaluse tervendada mitte ainult enda, vaid ka kollektiivset haava, mis on seotud autentse eneseväljendusega.

Minu hingeline ülesanne on läbi isikliku tervenemiskogemuse näidata teed ka teistele, aidates neil leida oma unikaalset häält ja loomingulist väljendust. Seda asetust nimetatakse ka haavatud tervendjakas. Oma kogemuse kaudu saan aidata teistel leida tee oma tõelise olemuse juurde.



Tulles tagasi keele ja kommunikatsiooni juurde...

Mul on sügav side keelega kui sellisega. Pean oluliseks ka mainida, et minu sees on keel ja muusika sama nähtus - mõlemad heli vibratsioonid, mis moodustavad meloodia.

Elu ja armastus on pannud mind olukordadesse, kus mul on tulnud selgeks õppida mitmeid uusi keeli. Tänaseks mõistan või õigem oleks öelda, on mul isiklik kokkupuude suuremal või vähesemal määral kaheksa keelega.

Kaheksa keelt mõjutab seda, kuidas toimivad minu ajus ühendused. Iga uus keel muudab teadagi seda. kuidas meie aju töötleb informatsiooni ja tajub maailma.

Armastus on kandnud ja kannab endiselt mind erinevate kultuuri- ja keeleruumide vahel, andes mulle hindamatuid kogemusi kommunikatsioonist. Kuidas kommunikeerida edasi armastust, imetlust ja inspiratsiooni kui keel seda ei võimalda!?

Kuid see mida ma tõeliselt soovin väljendada, ei leia vasteid ühestki keelest.

Mikk Pärnits, kelle luule ja erilaadne keelekasutus mind hiljuti sügavalt puudutas, väljendas ühes intervjuus:

https://youtu.be/g60UytajzFo?si=ejQS0KACdpgje8vB&t=1908

"Kunstiinimesena on alati tunne, et sa ei ole kunagi piisavalt täiuslik, sa ei saanud kunagi piisavalt väljendada seda, mida tundsid. See viib selleni, et sa tahad ju midagi vaimset tuua füüsilisse maailma, isegi kui see on luuletus või maal või lugu. Need on kõik sümbolid, mis peaksid edasi andma mingeid tundmusi. Ja kui sa saad selle maalitud või sõnadesse pandud, siis sul läheb alati midagi tõlkes kaduma. Ükskõik kui hästi sa seda teed......Ja siis sul on selline tunne, et sa saad alati paremini ennast väljendada, aga sa tead, et see ületab inimvõimete piire ja siis tekib tunne, et ma pean end inimesena arendama, et end paremini väljendada. Selle lõppsiht on see, et sa lõpetad sõnadega väljendamise üldse ära, lõpetad füüsilise väljendamise ära, sest kõige sügavamal tasandil sa ei saa neid asju selliselt edasi anda ja sa lõpuks jääd oma kunstiga üksinda. Ainult sina oled võimeline kogema 100% nii nagu sulle see anti, mis teeb selle spirituaalseks kogemuseks, sest see kulmineerub mingis mõttes jumaliku ilmutusega, mis on personaalselt ainult sulle antud. See teeb ehk mõned inimesed väga üksikuks, sest sa ei suuda edasi anda seda, mida sulle kuskilt kõrgemalt tasandilt edastati."

Ka mina seisan selle sama küsimuse ja üksildusega silmitsi. Kõige lähedasem keel, mille kaudu mul õnnestub edasi anda kogetut, on visuaalne keel.

Tihti kogen inimesi ja nende loomingut nii sügavalt ja kehaliselt, et see raputab korraks kogu mu maailma heas mõttes avali. Justkui inspiratsiooniväravad avaneksid ja minusse voolab kirjeldamatutes kogustes informatsiooni, tunnetusi, pilte antud inimese ja tema loomingu osas ja seega ka enda loomingu osas.

Tunnen, et on inimesi, kelle loomingul on oma hing, lugu ja missioon. On kordi, kus kogen seda isegi inimesest eraldiseisvalt. Justkui loovusteadvus on valinud selle inimese enda kanaliks, mille kaudu tervendada kollektiivi või lasta inimestel kogeda kõrgemaid seisundeid.

Olen kahelnud, kas ma mitte ei põgene oma enda loomingu eest teistest taoliselt inspireerudes. Aga täna ma näen selgelt, et läbi teise leian ka enda(loomingu). Ma näen ennast läbi teise inimese, ma näen enda loomingut läbi teise loomingu.

Igas loojas, kelle loomingust ma saan sügavalt puudutatud, on tükike ka mind ennast. Ma kogun killukesi endast, et lõpuks lahendada enda elu kõige suurem müsteerium - milleks on mina ise.

Minu kommunikatsioon on kaootiline... Aga ma proovin nüüd kokku siduda omavahel keele, kommunikatsiooni, astroloogia ja loomingu, mida siin põgusalt puudutasin ja jõuda selleni, mida soovisin jagada.

Nimelt olen viimased kaks aastat koostööd teinud ühe mittetulundusühinguga erinevate loovate projektidega, alustades kodulehest ja lõpetades lühidokumentaalidega, kus toome fookust erinevatele jätkusuutliku tootmisega ja vihmametsade raie ja nende taastamisega seotud problemaatikatele.

Viimane video oli aga veidike erinev eelnevatest. Nimelt oli tegu portreevideoga inimesest ja tema elutööst ja kirest. Kõnealune isik on täna oma 90ndates ja on maailma ühe suurima vihmametsa taastamise projekti Borneos, Malaisias master-mind, mida ta juhtis koostöös Ikea looja Ingmar Kampradiga.

Seda videot kokku pannes ei kadunud naeratus mu näolt - kogesin sügavat inspiratsiooni olles tunnistajaks inimese kirele ja missioonile, mida ta on täitnud kogu oma pika elu vältel.

Kogesin ühtesulandumist aja, ruumi ja teadmisega, et maailmas on inimesed, kelle töö ükskõik kui suurel või väikesel tasandil loob väga kõrgelt vaadates suurt muutust meile kõigile.

On neid, kelle panusest me ei saa kunagi teada ja on neid, kelle tegevus jõuab laiema publiku ette. On neid, kelle töö on füüsiliste meeltega kogetav ja käega katsutav ja on neid, kelle töö on nähtav ja tajutav vaid peentasanditelt vaadeldes. On neid, kes on teadlikud oma panusest ja need, kellel pole õrna aimu kui suur energeetiline mõju nende tegevusel tegelikult on.

Iga lüli on oluline.

Tervik on oluline.

Koostöö on oluline.

Mind huvitab inimene ja tema roll selles suures eksperimendis nimega elu Maal. Ja inspireerituna oma kliendile tehtud portreevideost, soovin ka isiklikus plaanis jätkata orgaaniliselt selles energias ja portreteerida inspireerivaid inimesi meditatiivses vormis nende loomingus, intiimsuses, kires - oma püha töö täideviimisel. Teen seda läbi oma vaate - täpselt nii nagu mina inimest ja tema loomingut näen ja kogen - väljendan mitmetasandiliselt nii nähtavat kui ka nähtamatut, keeles, mis mulle on kõige omasem.

Inimestena oleme mitmetahulised ja meis on erinäolised energiad, mis küsivad väljendust. See siin on üks tahk ühest imelisest inimesest, keda mul õnnestus diskreetselt tabada tema enda universumis ühe äärmiselt püha rituaali käigus:

Esimene meditatiivne portree:


WESLEY VIANA DE SOUZA | Paris 2024

In the midst of busy Porte des Lilas in Paris,

a magician creates silence

and sacred green portals

where to blossom

into who you were always meant to be.

Tagasi postituste lehele